Depressioon pole lihtsalt paha tuju või laiskus. See on tõsine vaimne seisund, mis võib hiilida vaikselt ja istuda su õlgadele nagu nähtamatu raskus. See muudab mõtlemise häguseks, elu maitsetuks ja hommikud lootusetuks. Tihti ei saa sellest isegi aru enne, kui oled juba sügaval sees. Aga hea uudis on see, et sellega on võimalik võidelda. Mitte üksinda. Mitte korraga. Aga sammhaaval, päriselt.

Kõigepealt tuleb endale ausalt tunnistada, et midagi on valesti. Mitte teeselda, et kõik on korras, vaid kuulata iseennast. Kui tunned end pikemat aega tühjana, väsinuna, tuimalt või mõttetult – siis see pole “lihtsalt faas”. See pole midagi, mida peaks häbenema. See on märk, et vajad tuge. Ja tugi on olemas.

Paljud meist kardavad abi küsida. Arvatakse, et see on nõrkuse märk. Tegelikult on vastupidi – abi küsimine nõuab julgust. Päris julgust. Rääkida arstiga, otsida psühholoogi, alustada teraapiat või võtta ravimeid – need pole häbiväärsed asjad. Need on sammud enda päästmise poole. Keegi ei ütle, et see on lihtne. Aga see on võimalik. Igaüks, kes on depressioonist välja tulnud, teab: see algab otsusest midagi muuta.

Depressioon sööb rutiini. Selle vastu tuleb luua uus rutiin, isegi kui alguses tundub see mõttetu. Ärka samal ajal, söö midagi, tee voodi ära. Väikesed asjad on tähtsad. Isegi siis, kui tundub, et nad ei tähenda midagi. Tegelikult nad tähendavad. Nad on nagu märgid, mis juhatavad sind tagasi iseenda juurde.

Liikumine aitab. Mitte seepärast, et see teeks sinust kohe rõõmsa inimese, vaid sest see paneb su keha ja aju taas tööle. Jaluta. Kõnni lihtsalt tänavale ja tagasi. Kui see tundub palju, tee kodus mõned venitused. Keha liikumine mõjutab meelt rohkem, kui oskame arvata. Ja ei, sa ei pea minema trenni või maratoni jooksma. Lihtsalt liiguta. Natuke. Iga päev.

Üksindus on depressiooni parim sõber. Ta sosistab sulle, et sa oled teistele koormaks, et keegi ei hooli. Ära usu teda. Sa ei pea korraldama suuri kohtumisi ega rääkima oma tunnetest tundide viisi. Piisab, kui kirjutad kellelegi lihtsa sõnumi. Või vastad, kui keegi küsib, kuidas läheb. Isegi lihtsalt samas ruumis kellegagi olemine võib aidata. Inimkontakt, kasvõi vaikne, on oluline.

Depressioon valetab sulle. Ta paneb sind uskuma, et oled väärtusetu, et ei saa hakkama, et oled läbikukkunud. Aga need pole faktid – need on mõtted. Ja mõtteid saab muuta. See ei juhtu üleöö. Aga sa võid õppida ära tundma, millal su aju mängib sinuga trikke. Mõte “ma ei saa hakkama” ei tähenda, et sa ei saa hakkama. See tähendab, et sul on raske hetk. Mitte et sa oled läbi.

Alkohol ja muud ained tunduvad vahel nagu kiire pääsetee. Midagi, mis tuimestab. Aga nad ei ravi. Nad uputavad tunde lühikeseks ajaks, ainult selleks et need hiljem suurema lainega tagasi tuleks. Kui sa tunned, et hakkad neid kasutama rohkem kui varem, on see samuti märk. Märk, et vajad abi. Ja see on okei.

Selle kõige juures on ülimalt tähtis olla enda vastu lahke. Ära piitsuta end selle eest, et sul on raske. Ära võrdle end teistega, kellel “näib” paremini minevat. Sa ei tea, mida keegi tegelikult läbi elab. Ja sa ei pea midagi tõestama. Mõnel päeval piisab sellest, et üldse püsti tõused. Mõnel päeval ei tõusegi – aga ka see on osa protsessist.

Sa ei pea tervenema korraga. Sa ei pea olema tugev kogu aeg. Mõnikord piisab ühest hingetõmbest. Ühest hommikust, kus sa vaatad aknast välja ja ütled endale, et proovid veel kord. Sa väärid elu, mis ei ole täis ainult valu ja pingutust. Sa väärid rahu, rõõmu ja kergust.

Kui tunned, et sa ei jaksa, räägi kellegagi. Eestis on olemas tasuta abiliinid. Helista. Kirjuta. Mine kohale. Keegi kuulab sind. Keegi ei pea sind nõrgaks. Vastupidi – see on märk, et sa hoolid endast. Et sa ei anna alla. Et sa usud, et elu võib olla parem. Ja see võibki.

Iga depressioonilugu on erinev. Mõned kestavad kuid, mõned aastaid. Mõni vajab ravi, teine lihtsalt rohkem und ja vähem stressi. Aga kõik lood väärivad tähelepanu. Sinu oma ka. Sa ei pea sellest läbi minema üksinda. Ja sa ei pea kogu aeg tugev olema. Piisab, kui jääd alles.

Kui sa täna ei suuda midagi muud teha, siis loe see lause ja hoia sellest kinni: sul on õigus tunda, mida sa tunned, ja sul on õigus tunda end paremini.